Ajalugu

Kindlus väljastAjalooliselt Isenheimi või Alt-Isenheimi nime all tuntud kindluselamu on ehitatud huvitaval ajal: hilisgooti stiili taandumise ja renessansi perioodi künnisel. Seepärast esineb hoonel mõlemale stiilile iseloomulikke jooni, mis ehitamise käigus on oskuslikult ühtseks tervikuks sulatatud.

Muinasajal oli Purtse jõe suudmeala üks kõige tihedamalt asustatud piirkondi Ida-Eestis.

Vajadus aktiivse kaitse järgi suurenes pärast maa ristiusustamist taanlaste poolt 13. sajandi alguses. Kindlustatud olid isegi esimesed kivikirikud Jõhvis ja Lüganusel. Purtse vasall-linnuse ehitamist alustati suhteliselt hilja, JAKOB VAN TAUBE (TUVE) ajal, 1533. aastal.

Taubede valduses püsis Purtse 1615. aastani. Mõis siirdus edasi Rootsi kõrgaadlisse kuuluvale HEINRICH FLEMINGILE. Linnuse pidusaal kaunistati värviliste kahhelahjude ja baroksete nahktapeetidega.

Oma ajaloo jooksul on Purtse vasall-linnus mitu korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud. Eriti tugevalt sai hoone kannatada Liivi ja Põhjasõja ajal. Põhjasõjas (1700-1710) hävines hoone torniosa ja kaitsekorrus.

Peale Põhjasõja lõppu (1721) ühendati Purtse mõisa maad Püssi mõisaga ning Purtse kindluselamu läks STACKELBERGIDE valdusse. Stackelbergide ajal ehitati mõisamaja mitu korda ümber.

kindlus-2-kordneOma eksisteerimisaja jooksul on tulnud hoonel täita mitmeid funktsioone: ta on olnud eluasemeks feodaaliperekonnale, pakkunud kaitset sõjakäikude ajal ning hiljem olnud kasutuses jääkeldri, piimakambri, viljalao aga ka vangla ning tööliselamuna.

1950datel aastatel jäid kindlusest alles ainult varemed.

Ja ometi järgnes lõpule uus algus: kunstiajaloolase, Turu ülikooli audoktori VILLEM RAAMI ja arhitekti INNA KOMONIY ühistöös sündinud projekti viis MADI NAPPA juhtimisel ellu Virumaa restaureerimisvalitsus.

Purtse kindluselamu restaureeriti aastatel 1987-1990 ning kindluselamu pälvis 1991. Eesti parima ehitise tiitli.